Omavaheline suhtlemine ja tunnete väljendamine
Emotsionaalne side ja toetuse puudumine
Pikajalised konfliktid.
Lahutus
Vanema depressiivsus, suitsiidikatsed
Vägivald, seksuaalne ärakasutamine
28. Aktiivsus ja tähelepanuhäire, akadeemilise ja sotsiaalse toimetuleku soodustamise põhimõtted
lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega.
ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus.
põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus.
Hüperaktiivne laps vajab koolis individuaalset õppekava ja õpikeskkonna kohandusi, kus oma osa on kindlal päevarütmil ja -rutiinil.
Bipolaarne häire on toimetulekut oluliselt kahjustav raske psüühikahäire, mis võib jääda diagnoosimata või sagedamini leiab diagnoosimist mõne teise psüühikahäirena, tüüpiliselt depressioonina;
BPH on iseloomulik haigusteadvuse puudumine ja halb ravisoostumus hüpomaniakaalsete ja maniakaalsete episoodide korral
Mõistet bipolaarne meeloluhäire kasutatakse kui patsiendil on esinenud mitmeid haigusepisoode, millest depressiooni episoodide kõrval vähemalt üks on olnud maniakaalne, hüpomaniakaalne või segatüübiline episood. Bipolaarse meeleoluhäire episood hõlmab ka need harvad juhud kui meeleoluhäire ilmneb vaid korduvate maaniaepisoodidena, ilma kliiniliselt olulise depressiooniepisooditeta.
Tsüklodüümia - Püsiv meeleolu kõikumine, mis hõlmab suurt arvu kergeid depressiooni- või kergeid meeleolu tõusu perioode, millest ükski pole küllalt raske või kestev, et vastata bipolaarse meeleoluhäire (F31.-) või korduva depressiooni (F33.-) kirjeldusele ja diagnostilistele juhistele.
Ärevuse all mõistetakse sisemist pinget, rahutust, hirmu või paanikat
Ärevusele iseloomulikud tunnused
rahutus, võimetus lõõgastuda
pingetunne
kergesti ehmumine tühistel põhjustel
muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või pea läheb mõtetest tühjaks
kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi"
surmahirm
tunne, et välised objektid on ebareaalsed (derealisatioon) või ' eemalolekutunne ', tunne just kui ma ei oleks reaalselt siin (depersonalisatsioon)
HIRMU kognitiivseks sisuks on reaalne väline oht, ärevuse korral aga seda pole või ei seosta inimene ise oma hirmu tunnet tegelikult eksisteeriva ohuga
obsessiivsed e. sundmõtted
kompulsiivsed e. sundteod
